I. Mõisteplastist
Plastik on polümeer orgaaniline materjal, mille põhikomponendiks on vaik, mida saab teatud temperatuuril ja rõhul vormida teatud kuju ja mis suudab hoida normaalsel temperatuuril teatud kuju.
Vaik viitab orgaanilisele polümeerile, mis tavaliselt kuumutamisel muundub või sulab, on välise jõu abil muundatuna voolav ning on normaalsel temperatuuril tahke või pooltahke või vedel. See on plastiku kõige põhilisem ja olulisem komponent. Laias laastus võib vaiguks nimetada mis tahes polümeeri, mis on plastitööstuses plasti põhimaterjal.
Teiseks plastide klassifikatsioon
Praegu pole plastide täpset klassifikatsiooni ja üldine klassifikatsioon on järgmine:
1. Vastavalt plasti füüsikalistele ja keemilistele omadustele on termoplastilised plastid: plastid, mida saab teatud temperatuurivahemikus korduvalt kuumutada, pehmendada ja jahutada ning kõveneda. Nagu polüetüleenplast ja polüvinüülkloriidplastik. Termoreaktiivsed plastid: plastid, mida saab kuumuse või muude tingimuste tõttu tahkestuda lahustumatuteks materjalideks. Nagu fenoolplastid, epoksüplastid jne.
2. Klassifitseerige üldplastid vastavalt nende kasutamisele: - üldine viitab suure toodangu, laialdase kasutuse, hea vormitavuse ja madala hinnaga plastidele. Nagu polüetüleen, polüpropüleen ja polüvinüülkloriid. Insenerplastid: - üldiselt plastid, mis suudavad kanda teatud väliseid jõude, millel on head mehaanilised omadused ja mõõtmete stabiilsus, mis suudavad endiselt säilitada oma suurepäraseid omadusi kõrgel ja madalal temperatuuril ning mida saab kasutada insenerkonstruktsiooniosadena. Nagu ABS, nailon, polü alum jne.
Spetsiaalsed plastid: - üldiselt plastid, millel on erifunktsioonid (näiteks kuumuskindlus, isemäärimine jne) ja mida rakendatakse erinõuetele. Nagu fluoroplastid ja orgaaniline räni.
3. Plastvormimine vastavalt plastvormimismeetodile: vaigusegu vormimiseks. Nagu üldised termoreaktiivsed plastid. Lamineeritud plast: viitab vaiguga immutatud kiudkangale, mida saab kogu materjali moodustamiseks lamineerida ja kuumpressimisega kokku liimida. Plastide sissepritsimine, ekstrusioon ja survevaluvorm: - üldiselt vaigu segamise osakond, mis suudab tünni temperatuuril sulada ja voolata ning vormis kiiresti taheneda. Nagu näiteks üldised termoplastid.
Plasti valamine: vedel vaikude segu, mida saab valada vormi ja tahkestada kindla kujuga tooteks ilma surve või vähese surveta. Nt MC nailon. Reaktsioonisissepritsevorm: viitab üldjuhul vedelale toormaterjalile, mis süstitakse rõhu all vormi õõnsusse ning seejärel reageeritakse ja tahkestatakse valmistoote saamiseks. Nagu näiteks polüuretaan.
4. Vormimispulber vastavalt plastist pooltoodetele ja -toodetele: seda nimetatakse ka plastpulbriks, mis saadakse peamiselt termoreaktiivse vaigu (näiteks fenoolvaik) ja täiteaine täielikul segamisel, pressimisel ja purustamisel. Nagu näiteks fenoolplastist pulber. Tugevdatud plastid: teatud tüüpi tugevdatud materjalide ja mõnede mehaaniliste omadustega plastikud on algse vaiguga võrreldes oluliselt paranenud. Vahtplastik: plastik, millel on arvukalt mikropoore. Õhuke kile: viitab üldiselt lamedatele ja pehmetele plasttoodetele paksusega alla 0,25 mm.
Kolmandaks plastide põhiomadused
1. Kerge kaal ja kõrge eritugevus. Plastid on kerged ja üldplastide tihedus on vahemikus 0,9 ~ 2,3 g / cm3, mis on ainult umbes 1/8 ~ 1/4 terasest ja 1/2 alumiiniumist, samas kui erinevate vahtplastide tihedus on veelgi väiksem, mis on vahemikus 0,01 ~ O,5 g / cm3.
Massiühiku järgi arvutatud tugevust nimetatakse eritugevuseks ja mõne tugevdatud plasti eritugevus läheneb terasele või isegi ületab seda. Näiteks legeerterase tõmbetugevus massiühiku kohta on 160 MPa, samas kui klaaskiuga tugevdatud plastik võib ulatuda 170 ~ 400 MPa-ni.
2. Suurepärane elektriisolatsiooni jõudlus. Peaaegu kõigil plastidel on suurepärased elektriisolatsiooni omadused, näiteks väga väike dielektriline kadu ja suurepärane kaarekindlus, mis on võrreldavad keraamikaga.
3. Suurepärane keemiline stabiilsus. Üldiselt on plastidel hea korrosioonikindlus kemikaalide nagu happe ja leelise suhtes, eriti polütetrafluoroetüleeni suhtes, millel on parem kuldne keemiline korrosioonikindlus ja mis suudab isegi seista tugevate söövitavate elektrolüütide, näiteks aqua regia, korrosioonile, nii et seda nimetatakse" plastik kuningas" ;.
4. Hea hõõrdumisvastane ja kulumiskindlus. Enamikul plastikutest on suurepärased hõõrdumisvastased omadused, kulumiskindlus ja isemäärivad omadused. Paljud insenerplastist valmistatud hõõrdumisvastased osad kasutavad neid plastide omadusi. Kui hõõrdumisvastasele plastikule lisatakse mõned tahked määrdeained ja täiteained, saab nende hõõrdetegurit vähendada või kulumiskindlust veelgi parandada.
5. Valguse läbilaskvus ja kaitseomadused. Enamikku plastikust saab kasutada läbipaistvate või poolläbipaistvate toodetena, mille hulgas polüstüreen- ja akrülaatplastid on sama läbipaistvad kui klaas. Pleksiklaasi keemiline nimetus on polümetüülmetakrülaat, mida saab kasutada lennundusklaasimaterjalina.
Polüvinüülkloriid, polüetüleen, polüpropüleen ja muud plastkiled on head valguse läbilaskvuse ja soojusisolatsiooni omadused ning neid kasutatakse laialdaselt põllumajanduskiletena. Plastidel on erinevad kaitsvad omadused, seetõttu kasutatakse neid sageli kaitse- ja kaitsetoodetena, näiteks plastkiledena, kastidena, tünnidena, pudelitena jne.
6. Suurepärane löögi neeldumine ja müra vähendamine. Mõned plastid on painduvad ja elastsed. Kui neid allutatakse sagedastele välistele mehaanilistele löökidele ja vibratsioonidele, tekib nende sees viskoosne sisemine hõõrdumine ja mehaaniline energia muudetakse soojusenergiaks. Seetõttu kasutatakse neid inseneritöödes summutavate ja summutavate materjalidena. Näiteks võivad insenerplastist valmistatud laagrid ja hambad vähendada müra ning mitmesuguseid vahtplaste kasutatakse laialdaselt suurepäraste summutavate ja summutavate materjalidena.
Ülaltoodud plastide suurepäraste omaduste tõttu kasutatakse seda laialdaselt tööstus- ja põllumajandustootmises ning inimeste igapäevaelus; Varem on seda kasutatud metalli, klaasi, keraamika, puidu ja kiu asendajana ning sellest on saanud kaasaegse elu ja tipptööstuse asendamatu materjal.
Plastidel on aga ka puudusi. Näiteks on kuumakindlus halvem kui metallidel ja muudel materjalidel. Üldiselt saab plasti kasutada ainult temperatuuril alla 100 ℃ ja väheseid temperatuuril 200 ℃;
Plastiku soojuspaisumistegur on 3 ~ 10 korda suurem kui metallist ja temperatuuri muutus mõjutab seda hõlpsasti ning mõjutab selle mõõtmete stabiilsust. Koormuse all tekitab plast aeglaselt viskoosset voolu või deformatsiooni, see tähendab roomamisnähtust; Lisaks vananeb plastik atmosfääri, päikesevalguse, pikaajalise rõhu või mõne kvaliteedi mõjul, mis halvendab jõudlust ja nii edasi.
Need plastide puudused mõjutavad või piiravad selle kasutamist enam-vähem. Plastitööstuse arenguga ja plastmaterjalide uurimistöö süvenemisega on need puudused järk-järgult ületatud ning pidevalt ilmub suurepärase toimivusega uudseid plastikuid ja mitmesuguseid plastist komposiitmaterjale.
Neljandaks plastide kasutamine
Plastikuid on laialdaselt kasutatud põllumajanduses, tööstuses, ehituses, pakendites, riigikaitse tipptasemel tööstusharudes ning inimeste igapäevaelus ja muudes valdkondades. Põllumajandus: multšide, seemikute tõstekile, kasvuhoonekilede, niisutus- ja drenaažitorustike, kalavõrkude, aretus ujukite jms tootmiseks kasutatakse suurt hulka plastikuid. Tööstuslik aspekt: elektri- ja elektritööstuses kasutatakse plastist laialdaselt isolatsioonimaterjalide ja pakendite valmistamiseks materjalid;
Masinatööstuses kasutatakse metalltoodete asendamiseks ülekandemehhanisme, laagreid, laagrikestaid ja paljusid plastikust osi; Keemiatööstuses kasutatakse plasti torude, mitmesuguste anumate ja muude korrosioonivastaste materjalidena; Ehitustööstuses kasutatakse seda uste ja akendena, trepikäsipuude, põrandaplaatide, lagede, soojusisolatsiooni- ja heliisolatsiooniplaatide, tapeetide, veetoruliitmike ja kaevutorude, dekoratiivplaatide ja sanitaartehnikatena jne.
Riigikaitsetööstuses ja kõrgtehnoloogias on plastid asendamatud materjalid, olgu selleks tavalised relvad, lennukid, laevad, raketid, raketid, tehissatelliidid, kosmoselaevad ja aatomienergiatööstus. Inimeste' igapäevaelus kasutatakse laialdaselt plastikuid, näiteks plastmassist sandaale, susse, vihmamantleid, käekotte, laste mänguasju'
Praegu on seda laialdaselt kasutatud erinevates kodumasinates, nagu telerid, magnetofonid, elektrilised ventilaatorid, pesumasinad, külmikud ja nii edasi. Uue pakkematerjalina on pakenditööstuses laialdaselt kasutatud plastikut, näiteks mitmesuguseid õõnesmahuteid, survevaluvorme (mahutid, anumad, tünnid jms), pakkekileid, kootud kotte, lainepappe, vahtplastist, sidumist köied ja pakkimisvööd jne.
V. Plastitööstuse arengulugu ja praegune olukord
Juba 19. sajandil olid inimesed juba kasutanud looduslikke vaiku nagu asfalt, kampol, merevaik ja šellak. Aastal 1868 looduslik tselluloos nitreeriti ja kamprit kasutati plastifikaatorina, et teha maailma esimene plastikust sort&# 39, tselluloid. Sellest ajast alates algas inimese ajalugu plastist.
1909. aastal ilmus esimene sünteetiline plast-fenoolplastik. 1920. aastal sündis teine sünteetiline plast-aminoplast (aniliinformaldehüüdplast). Nendel kahel plastiliigil oli tollal elektritööstuse ja instrumenditööstuse arengu edendamisel positiivne roll.
1920. ja 1930. aastateks ilmusid üksteise järel alküüdvaik, polüvinüülkloriid, akrülaat, polüstüreen ja polüamiin. Alates 1940. aastatest on plastitööstus kiiresti arenenud teaduse, tehnoloogia ja tööstuse arenguga ning naftavarude ulatusliku arendamise ja kasutamisega. Sortides ilmusid polüetüleen, polüpropüleen, küllastumata polüester, fluoroplastid, epoksüvaik, polüoksümetüleen, polükarbonaat, polüimiid ja nii edasi.
